Kinnitan, et Microscale kristal klear toimib ka päris hästi Värvuselt sama nagu PVA, aga ei ole nii vesine. Kuivab suht ruttu ning jääb klaasi hoidma juba paari minutiga. Küll, aga väga tugev ühendus ei jää - nii nõrk ka ei jää, et ise lahti rapub, aga puutumist hiljem eriti ei kannata.
Ma julgen soovitada ka klaasi super attacki. Ta kuivab kauem kui tavaline, ja jääb lõpuks ka pehmem kui tavaline tsüanoakrülaat, aga ei jäta seda valget udu ranti. lihtsamad asjad võtab samamoodi sekunditega hoidma nagu suvaline kiirliim, kui on vaja panna paksemalt või detail on suure pinge all, siis peab ikkagi natuke aega ise kinni hoidma, aga suures plaanis toimib ikkagi sarnaselt keskmise sekundiliimiga. Müüb seda näiteks ESPAK
Ise olen ostnud ka mustika prismast, aga seal küsiti vist umbes 7€ sama toote eest. Kindlasti kuskil veel, kuigi enamus kaubakette ei paku seda klaasi varianti.
Olen kasutanud lihtsamates kohtades ka tavalist PVA liimi, kuigi see ei taha eriti kõvasti hoidma jääda, eriti kui on kõverad või pinge all tükid. Olen pannud mõnest nurgast imepisikeste sekundiliimi täppidega hoidma ja siis PVA-ga pärast servad üle plätserdanud.
Ints28 kirjutas: 3. 05. 2025 11:35
Päris korralik saaga selle klaasi liimimisega. Seda õiget polegi lihtne leida aga ise kasutan Revelli Contacta Clear liimi, kuivab kiiresti ja jääb tugev ühendus.
Mis tüüpi liim see on? Alternatiiv tsemendile ehk sulatab plasti?
simo5555 kirjutas: 3. 05. 2025 19:11
Sügav kummardus, et minu mudelite käkke võrdlusena võtad Pigem võtan mina eeskuju sinu ehituskvaliteedist. Väga korralik ja puhas töö. Velgede värv tundub väga huvitav - millega see saavutatud on?`
Klaaside puhul - kui julge oled siis ma olen päris hästi saanud sellega klaasid paika:
Ma olen surunud klaasi vastu misiganes tal toetada on ning hästi tasakesi paari kohta täpid lasknud. Seejärel hoidnud klaasi all vähemalt 2-3 minutit. Liim imendub täpselt ainult alla surutud alale ning kui klaasi vahepeal lahti ei lase siis ta rohkem kuhugi edasi ei lähe Jääb päris tugev kontakt ka.
Väga hea töö igatahes Vahepeal käki keeramine käib selle asja juurde
Veljed on Tamiya Metal Brown. Edasi Tamiya punast lakki paks kiht. Viimasena Tamiya tavalist läikivat lakki.
Ma tsemente kardan kuna nendega saab paraja käki kokku keerata. Mul on kogemus, kus liimiga üle tehtud pind peale veidikest nihkumist või liikumist enam ei nakku ning alles jääb vaid sulanud pehme plastikmass, mis ei tahene nii pea Samuti kardan, et extra thin imbub salongist seest väljapoole. Ja see töötab kui värvieemaldi Kuidas muidu tsemendiga värvitud pindu liimida on? Töötab?
Simmtann kirjutas: 5. 05. 2025 12:39
Ma julgen soovitada ka klaasi super attacki. Ta kuivab kauem kui tavaline, ja jääb lõpuks ka pehmem kui tavaline tsüanoakrülaat, aga ei jäta seda valget udu ranti. lihtsamad asjad võtab samamoodi sekunditega hoidma nagu suvaline kiirliim, kui on vaja panna paksemalt või detail on suure pinge all, siis peab ikkagi natuke aega ise kinni hoidma, aga suures plaanis toimib ikkagi sarnaselt keskmise sekundiliimiga. Müüb seda näiteks ESPAK
Ise olen ostnud ka mustika prismast, aga seal küsiti vist umbes 7€ sama toote eest. Kindlasti kuskil veel, kuigi enamus kaubakette ei paku seda klaasi varianti.
Olen kasutanud lihtsamates kohtades ka tavalist PVA liimi, kuigi see ei taha eriti kõvasti hoidma jääda, eriti kui on kõverad või pinge all tükid. Olen pannud mõnest nurgast imepisikeste sekundiliimi täppidega hoidma ja siis PVA-ga pärast servad üle plätserdanud.
Tänud! See tundub hetkel lahendus, mida järgmisena proovida tahaks.
Julgen samuti Kristal Kleari soovitada. Mingi sekundiga liimiv-fikseeriv asi ta kahjuks ei ole, aga samas suudab ta kuivada täiesti läbipaistvaks. Lisaks saab sellega teha väikestele näidikutele (nt. spidoplokis) nn. klaasiefekti, kattes juba paika pandud näidikudekaal Kristal Kleariga.
Mudelist ka. Väga viisakas töö, päriselt kohe. Ma küll hetkel ei tea, mitmes mudel see nüüd sul on, aga igatahes oled sa oma ehitustaseme juba pagana heaks ajada. Top Secreti autod oma kuldsete liveryitega on mulle niiehknaa juba kaua aega sümpaatsed olnud - paluks Minimaailmal nähtavale tuua, aitäh!
Ints28 kirjutas: 3. 05. 2025 11:35
Päris korralik saaga selle klaasi liimimisega. Seda õiget polegi lihtne leida aga ise kasutan Revelli Contacta Clear liimi, kuivab kiiresti ja jääb tugev ühendus.
Mis tüüpi liim see on? Alternatiiv tsemendile ehk sulatab plasti?
Põhja alt on ka nüüd täiesti valmis. Lisada oli veel summuti viimane osa, diffuser ja mootorikaitse. Juba ehitades tundus, et põhi on veidi propelleris. Seega põhja alla liimides sai seda veidi modifitseeritud, et kõik keskel istuks ning ka loodis oleks. See aga tähendas seda, et enam ei istunud summuti ilusti ava keskel. Samuti ei läinud ka diffuser ja mootorikaitse enam ilusti peale. Tuli ka nende kinnitused kas maha lõigata või veidi trimmida, et kõik siiski enamvähem tsentrisse saaks.
Minu arvult kuues kokkupandav automudel - Top Secret Fusion RR Skyline BNR34 GT-R (Aoshima Top Secret Skyline GT-R). Olen tulemusega väga rahul ja pean seda oma esimeseks mudeliks, millel suuremad vead puuduvad. Samas on ka mu esimene mudel, mille värvisin aerograafiga. See aga omakorda nõudis katsetamist ning õppimist. Loomulikult arenguruumi veel küllaga, aga väga rahuldust pakkuv on näha, kui palju olen arenenud võrreldes eelmise mudeliga (valge R33 Skyline). Konkreetse auto ehitamine nõudis palju aega ja vaeva ning kuigi olen tulemuse üle uhke, on mul ka vastakaid tundeid... Peamiselt sellepärast, et Top Secret’i versioon R34’st pole tegelikult mu lemmik. Algselt otsisin sellest autost hoopis Mine’s versiooni, kuid tol hetkel seda kahjuks müügist ei leidnud. Selle asemel avastasin Soome veebipoest Top Secret’i versiooni, mida siis soovitasin ühele teisele mudeliehitajale. Tema aga seda ära ei ostnud, nii et "pidin" lõpuks ise selle ette võtma.
Kuna olin seni ehitanud vaid Fujimi ja Tamiya kit’te, tundus Aoshima uus ja huvitav. Lõpuks osutus see kit korralikuks väljakutseks, kuna püüdsin päris Top Secret’i R34’st võimalikult täpset koopiat ehitada. Ainus loominguline vabadus mida endale lubasin, võrreldes originaalautoga, oli velgede värv. Mulle kuldsete velgede idee kuldsel autol ei meeldi. Ka peenikesed poleeritud veljerandid ei ole minu teema. Katsetasin erinevaid toone Tamiya punase laki all ning jäin lõpuks pidama Tamiya Metallic Brown värvil. Pruuni peale lisasin punase läbipaistva laki ja läikiva läbipaistva laki, et dekaale kaitsta. Tulemuseks said veljed ainulaadse ning pilkupüüdva välimuse. Üllataval kombel osutus Aoshima Top Secret’i komplekt sisuliselt tavaliseks R34 GT-R’ks, millele olid lihtsalt lisatud mõned dekaalid ja lisadetailid. Mitmed Top Secret’i autole iseloomulikud detailid puudusid aga täielikult. See tähendas, et tuli ise päris palju juurde/ümber ehitada.
Muudatused mis tegin salongis, imiteerimaks päris Top Secret’i autot: eemaldasin tagumised istmed, tagumised küljepaneelid ja tagumise aknalaua katte. Turvapuuri võtsin Tamiya Tom’s Supra komplektist (pärast ebaõnnestunud katset seda ise nullist ehitada). Ehitasin ise uue keskkonsooli, millele lisasin enda poolt nullist kujundatud dekaali. Lisaks valmistasin HKS juhtaju, P-LAP ringiajamõõtja, milledele lisasin ise prinditud dekaalid. Nullist disainisin näidikutepaneeli dekaali ning printisin roolile Personal firma logo. Kuna komplektis oli ainult üks võidusõiduiste ja kaks tänavaistet (mida ma ei kasutanud), pidin teise võidusõiduistme võtma Mine’s R34 komplektist (mis nüüdseks mul olemas). Tegin istme peatugedesse turvavööde jaoks avad ning lisasin Recaro dekaalid, mis pärinevad kahest erinevast Tamiya Tom’s Supra komplektist. Turvavöödeks kasutasin Takata neljapunkti võidusõiduvöösid (Yamamoto Model Parts).
Muudatused mis tegin kerele, imiteerimaks päris autot: valmistasin nullist suunatuled ning esi ja taga pukseerimisaasad. Kapoti õhuava puurisin lahti ning lihvisin maha Nissani ja GT-R’i logod. Õhendasin ja tegin väiksemaks küljekarbi lisad, et need oleksid mõõtkava arvestades realistlikumad. Paremini sobiv pidurisüsteem pärineb Tamiya Tom’s Supra komplektist ning seda täiendavad Brembo dekaalid (Hobby Design). Põhja alla lisasin fooliumteibist kuumakaitseplekid. Mitmetesse kohtadesse lisasin ka süsinikkiu ja kevlari dekaale: kapott, pagasnikuluuk, küljepeeglid, antitiib, mootori põhjakaitse, diffuusor, esistangelisa ja vortex-generaatorid. Lisadetailidena kasutasin kapoti ning pagasniku kinnitusi (Scalecars.Online) ja esiklaasi pesuridüüse (Zoom On). Veljed vahetasin välja toll suuremate vastu (Zoom On), et proportsioonid visuaalselt paremad välja näeksid.
Ehituse käigus ilmnenud probleemid - kõik ei läinud siiski viperusteta. Esines mitmeid kokkusobivusprobleeme. Näiteks kõverad esi- ja tagastange, halvasti istuvad kapott ning ühes tükis klaasideplokk, "propelleris" autopõhi. Kuigi vigu tegin vähem kui varasemalt, tunnen endiselt et olen oma ehitamisega alles katsetuste faasis. Paljud tegevused ei põhine kogemusel, vaid pigem katse-eksituse meetodil. Näiteks katsin maha lihvitud vormijooned, embleemid ja keresse valatud pesuridüüsid tsemendiga (asendamaks viimased järelturu komponentidega), vältimaks hilisemat nn ghosting’u effekti värvimise staadiumis. Mujal see toimis, aga pesuridüüside ümbrus reageeris mittesoovitult. Tsementliim tegi pinna pehmeks ja seda polnud võimalik enam lihvida. Ka on mul siiamaani leidmata ideaalne liim - selline, mis tekitaks koheselt tugeva sideme ega rikuks juba värvitud pindu või klaasdetaile. Lisaks soovin parandada oma kroomvärvimise oskust - MRP kroom tuli pigem välja kui hõbedane, mitte tõeline kroom. Olen üsna kindel, et hea tulemus on kinni mu enda oskustes. Minu üks kõige kardetumaid tööetappe oli süsinikkiuddekaali paigaldamine küljepeeglitele - olin veendunud, et läheb täiega untsu, aga tegelikult tuli see välja hoopis suurepäraselt!
Värvuselt sama nagu PVA, aga ei ole nii vesine. Kuivab suht ruttu ning jääb klaasi hoidma juba paari minutiga. Küll, aga väga tugev ühendus ei jää - nii nõrk ka ei jää, et ise lahti rapub, aga puutumist hiljem eriti ei kannata.
Samuti kardan, et extra thin imbub salongist seest väljapoole. Ja see töötab kui värvieemaldi 
