Aoshima Vertex Ridge Nissan S15 Silvia 1:24

[RUF]

Nüüd ratastest, mida tegin selle ehituse raames kaks jooksu. Ühed auto alla ning teised garaaži kaunistusteks.

Mõlemad jooksud tegin valged. Auto alla Zoom On'i Nismo LM GT1'd, mille palusin ühe tolli suuremad printida, kui neil muidu müügis olid. Garaaži kaunistusteks kitiga kaasas olevad Aoshima Volk Racing TE37'd.


Kõigepealt dekaalid peale.






Nismodega tulid kaasa ka metallist keskkapsli kleepsud, kus kahjuks peal mingi suvakiri. Teised seda ei näe, mis seal kirjas on, aga mina tean Huvitav, miks nad õige kirjaga neid ei tee... Päriselt peaks seal olema kiri RAYS.




Nüüd oli aeg otsustada, mis värvi Nismode randipoldid teen.


Ega ükski valik kohe ahvatlevana ei tundunud. Lõpuks, mitte just kõige enesekindlamana, osutus valituks kuldne. Tagantjärgi olen valikuga rahul.


Rattapoldid tegin mustaks.


Keskosad barrelite külge.


Rehvid peale.


Kaks pilti ka valmis TE37'test.

[RUF]

Järgmisena oli aeg klaasid sisse liimida. Kuna Aoshima R34 Skylinel olid klaasid veidi väiksemad kui kere ning päris palju pidi pingestama, et kere ja klaaside vahele pilusid ei jääks, olin ka nüüd valmis ikalduseks. Plaan oli klaasitükk keskelt pooleks lõigata ning mitmes osas liimida. AGA... minu suureks üllatuseks istus Aoshima S15 klaasitükk palju paremini.


Esituled.


Et realistlikkust võimendada, värvisin lähitulede luubid smoke lakiga üle, suunatuledele lisasin paar kihti tavalist lakki ja kaugtulede pirnide otsad tegin sinise lakiga kokku, et imiteerida "blue vision" pirne.


Tuled paika.


Klaasid ette.


Kuna kapott oli korralikult propelleris, pidi vaeva nägema, et kere küljes see ikkagi enamvähem sirge oleks. Propelleris oli ka teine kapott ja seda kohe karbist võttes. Ka teisel kitil, mille kere lõpuks käiku läks, olid mõlemad kapotid kõverad.

[RUF]

Tagatulesid oli kitis kaks paari. Ühed, mis tuttavad stock autolt ning mis veidi vanamoodsa välimusega, reljeefse ja värvitud klaasiga. Teised, mis sileda ja värvitu klaasiga ning üleni kroomitud sisuga ehk nn. lexus style. Kuna originaaltuled on tõesti vanamoodsad ning teevad auto vanemaks ja lexus style tuled mulle ei meeldi, üritasin teha omaloomingut. Baastuledeks võtsin ikkagi lexus style tuled, aga kui muidu on need üleni kroomsisuga, siis mina värvisin sisud mustaks. Kui lexus style tuled on tavaliselt läbipaistva klaasiga, siis mina värvisin klaasid punaseks. Kogu mõte selle taga oli saavutada natuke modernsemad tuled ilma lexus style blingblingita.






Kui puhtal kerel istusid klaasid üsna hästi, siis kahkordselt krunditud, värvitud ja lakitud kerel enam tuleklaasid avaustesse minna ei soovinud. Üsna palju pidi servi maha lihvima, mis tekitasid koledad tuhmid ääred tuleklaasidele.


Õnneks päästab sellises olukorras väga sileda küünepadjaga tuhmide tuleservade üle lihvimine, mis vist mõeldudki poleerimiseks. Lisaks värvisin need uuesti läikima poleeritud servad punase markeriga üle. Ma usun, et tulemus sai üsna hea arvestades, mis jura ma nende klaasidega lõpuks tegema pidin.


Lõpuks ei saa arugi, et ma viiendiku tuleklaasist maha lihvisin

[RUF]

Järgmisena panin salongi põhja külge ning põhja kere külge.


Hakkab looma juba...


Ettevalmistus sillastendiks. Vaja kõik need kolm ägedat komponenti omavahel kokku panna.


Pidurid liimisin velgede külge, et sadul ja ketas võimalikult velje lähedal istuks. Samuti on mu jaoks velje kodarate ning embleemide asend oluline. Ehk siin staadiumis on mulle juba selge, milline on vasak esimene, vasak tagumine, parem esimene ja parem tagumine ratas.


Pill stendis.


Ja rattad ongi all. Need sillastendi järgsed fotod on mu enda jaoks alati väga huvitavad. Antitiiva liimin külge alati peale stendi ning selliselt jäävad mälestuseks pildid, milline oleks auto olnud ilma antitiivata.

[RUF]

Sumpa külge.


Pesuridüüsid.


Ja nüüd lõpuks ka tiib.


Ning viimaseks viimistlevaks detailiks Lowliferi dekaal.


VALMIS!

[RUF]

Nüüd tuleb veel kolm postitust ilupilte. Alustan velgedest.

[RUF]

Salongi ilupildid.

[RUF]

[RUF]

Ja lõppu panen Autokultuuri blogisse tehtud loo:
https://autokultuur.ee/et/s15-124-rohkem-kui-mudelauto/

THE END!

[simo5555]

No kuule Ära nüüd ennast algajaks küll enam nimeta. Väga ilus ja puhas töö.

[Simmtann]

Võtsin nüüd hetke ja lugesin selle autokultuuri jutu ka läbi ja nautisin seda suurepärast pildimaterjali. Ilmselgelt ollakse iseenda kõige suurem kriitik aga antud juhul pigem natuke liigagi häälekalt ja teenimatult. Kliiniliselt puhast ja peegelsiledat tööd vaadates tekib tahes-tahtmata väike kadedus hinge, kui endal on just mingi liimitilk värskelt värvitud tükkide vahelt jooksma läinud või mõne lüliti värvimisel pool armatuuri vale värviga kokku saanud. Sinu teemasid lugedes meeldib mulle eriliselt, et sinine värv ei ole lihtsalt sinine värv ja toorik pole enamasti lihtsalt mingi mudel mis kuskilt odavalt tuli. Kõigel on mingi taust, mingid otsused ja valikud. Ja see on see koht, miks ma eelistan iganenud foorumeid moodsale tok-tok-grammile. Ma tean juba täna, et ma tulen seda teemat uuesti lugema. Võibolla homme, võibolla 8 aasta pärast. Aga kindlasti tulen ja kuskilt feistkari põhjast ma ei viitsiks seda elusees otsida.
Mina tänan ja ootan järgmiseid sissekandeid päevikusse.

[RUF]

Tänud heade sõnade eest!

Sihikindlus, visadus, jonn ja ebatervislik püüd perfektsionismini on see, mis mul olemas on