Mõni ehk nägi mind viimasel Minimaailmal midagi nokitsemas, lõikamas ja kokku kleepimas.
Na vat, see ta ongi - Thunder Model'i suurte ratastega kahur. See riistapuu jäi positiivselt silma
mõned aastad tagasi Rootsis mudelinäitusel käies ja nüüd kevadel käies haarasin sealtsamast
tolle karbi ka enda jaoks kaasa.
Ajaloost ehk nii palju, et 1940. aastal avastas Briti armee, et ainus raskehaubits, mis neil
olemas on, on esimese ilmasõja aegne 8-tolline haubits, mille laskekaugus kipub moodsama
sõjapidamise jaoks napiks jääma. Et asjaga oli kiire, siis otsustati need olemasolevad raskehaubitsad
ümber ehitada 7,2-tollisteks, ning töötada välja ka ümber ehitatud kahuri tarvis vastav laskemoon.
Et armee liikumiskiirus oli paarikümne aastaga oluliselt suurenenud, asendati ka lafetti kandvad
raudrattad moodsamate pneumaatiliste rehvidega rataste vastu. Hulk raskehaubitsaid ümber ehitamiseks
saadi lisaks veel ka USA ladudesse jäänud varudest.
Ümber ehitatud haubits ei olnud aga teps mitte ilma hädadeta - nimelt kippus ta maksimaalse laengu
korral jõhkralt tagasi hüppama, seega aretati rataste taha üsna muljetavaldava suurusega rambid
(öeldavasti sellest alati ei piisanud ning vahel hüppas kahur neist ka üle).
Veeti neid ringi peamiselt Scammell Pioneer R-100 veokitega, kus siis kahur oli haakes ning obligatoorsed
rambid täitsid kogu Scammell'i kasti.
Praeguseks võiks öelda, et mudel on kokku saanud ja nüüd võib asuda teda värvima.
Kuigi mõningaid isetegevuse jälgi siin leiab, võib seda ehk siiski pidada otse karbist kokku panduks,
sest ühtegi lisasetti sellele kahurikomplektile saada ei ole.
Thunder'i komplekt on üsna detailne ja asjalik ning istub kokku päris hästi. Täpsuse koha pealt
on asjalood veidi kehvemad, sest kõik ei ole mudeli küljes päris nii, nagu ta tegelikult olema peaks.
Püüdsin siin võimalust mööda säilitada meelekindlust mitte hakata ebatäpsusi korrigeerima,
ja keskendusin seekord rohkem meeldivale koostamisprotsessile.
Rampide puhul võtsin ümberehitustöö natuke tõsisemalt ette, sest see, mis karbis oli, oli väga napp
ja detailivaene. Suuremad rambid lõikasin 2,5mm kitsamaks ning lisasin põhjaosa ning avad külgedel ja taga,
väiksemad tõkiskingad tundus lihtsam olevat täitsa ise nullist stüreenist ehitada.
Lisaks on Thunder restides kaasa andnud laskemoona ja muud pudru, millest osa ma
ka kokku panin. Kas ja mis ma sealt kasutan, on veel täitsa lahtine.
Ja siin on ta siis koos rampidega. Võib ehk ette kujutada, milline see
tagasilöök oli, et ta kinni keeratud piduritega neist rampidest tahapoole üle hüppas..
Head jaani kõigile!
Kristjan
Ivari postitatud pildil tundub nii olema.