Plikal on selle püsivusega natuke problemaatilisem, aga isu toimetada on selle eest uhke. Meil küll viimasel ajal on enamus auru läinud hoopis numbrite õppimisele, sest need ei taha tal üldse välja tulla ja nõme esivanem ei luba enne tükki välja lõigata, kui numbri õigesti ütleb
Kui uneaeg peale hakkab, siis seesama nõme esivanem kraabib tükid jälle pimeduse varjus kapist välja ja laseb pahtli ja viiliga minna. Eelmise Revelli Deutz traktoriga võrreldes on selle mudeli vormid kuidagi rohkem lutsutatud äärtega, vormi randid on nõmedamates kohtades ja kokku istub ka kuidagi kehvemini. Mitte, et siin miskit katastroofi paistaks, aga eelmine oli justkui parema teostusega ja pahtlit läks ka vähem.
See silindripea ja radiaatori vahel asuv kast on päris põkal plekist väänatud. Revell oli tolle seinad hirmus paksud valanud, kaapisin teda niipalju õhemaks, kui viits lubas. Radiaator ise oli eriti koleda istumisega ja kahe poole liitekoht oleks ilma vuugitäiteta hirmsasti silma karjunud. Samuti on mitmel detailil koledaid sisse vajunud kohti ja pahteldamist jätkus. Võtsin viimane kord proovimiseks valge Tamiaya pahtli, siiani olen ainult halli kasutanud. Natuke teise konsistentsiga toode on alguses pisut harjumatu, aga kõlbab täitsa kasutada.