Siia ka pisike update, et ühel hetkel käest ära ei läheks.
1/2 või vähemalt 1/3 tööst minu puhul on üsna üksluine ja mitte kõige põnevam lihvimine. Seda jäädvustada on päris keeruline. Ja käib veel endiselt edasi. Aga hakkab õnneks vaikselt kuhugi jõudma...
Panin keredetailid alusele. Varsti saab kokku liimida. Kui muidu tundus see Italeri pigem viisakas, siis keredetailide omavaheline sobivus eriti hea ei ole. Kõige keerulisem saab olema tagumise osa liimimine kere külge. Aga ma võtan juba selliseid keerulisi kohti väljakutsena, et kui hästi ma suudan asjad sujuma saada. Iseenesest sellised keerukohad ongi need, mis eristavad eri tasemel ehitajaid. Ja nende kohtadega ongi võimalik särada.
See tagaosa näeb disaini poolest nii kuradima vinge välja!
Esivõred ilusaks ja siledaks lihvitud. Enne lainetasid korralikult.
Sama tagumiste võredega.
Kütusepaagi korgi auku tegin ümmargusemaks ning veidi suuremaks, et ka peale värvimist ja lakkimist kork/luuk sinna ära mahuks. Kere seestpoolt lihvisin materjali vähemaks, sest juba ilma värvimata istus kork/luuk kere sees üsna peidus. Võibolla peaks veel maha võtma. Päris autol on see kerega tasa.
Kuna peeglikinnitused on sellel mudelil pigem kahtlased. Vähemalt mul ei olnud usku, et Italeri tehasest disainitud süsteem töötaks mu jaoks piisavalt hästi, lõikasin peeglite alt kolmnurksed tükid maha, lihvisin põhjad sirgeks, puurisin augud sisse ning lisasin pisikesed traadijupid. Nii on peegleid palju kindlam hiljem kinnitada.
Veel ei ole külge liimitud. Lihtsalt testfit.
