www.carmodel.ee

Kuivõrd kõik minu projektid kipuvad olema pika sabaga, on ka nende mudelite lugu paari aasta pikkune juba.
Mul üks hea sõber korjab ralli service busse ja kui IXO lasi 90ndate alguse Škoda värvingus bussi välja, tekkis akuutne puudus komplekti sobivast Škodast. Suures plaanis oli tol hetkel ainus võimalik valik kas tänava autost ise ümber ehitada, või võtta Racing43 Epost kit. Otsustasime viimase kasuks. Racing43 toodang on pigem hea kvaliteediga, kuid seda vaid sarnaste toodetega võrreldes. Tänapäevase Tamigawa vastu pole neis karpides midagi. Kere on resin ning muud pulikad valge metall. Kui juba ehitamiseks läks, võtsin kohe 2 komplekti, et teen siis endale ka ikka ühe. Mudelid ei tule päris identsed, sest sõbra omale said dekaalid ebays eraldi hangitud ja minu mudeli võtsin juba koos kleepsudega variandi. Täpselt enam ei mäletagi, mis sellised valikud tingis.
Mulle endale meeldib minu mudeli dekaal rohkem. Ta on õhem ja parema prindiga. Miinuseks on vast veidi liialt erk roheline. Sübra mudeli omad on suhteliselt kehva prindiga, paksud ja jonnakad ja prototüübiga võrreldes jällegi grammi liialt tumedad minu meelest.

Siin on kered juba üle lihvitud ning paneelivahed sügavamaks veetud.


Ja tänane seis. Kered on värvitud, kleepsutatud ja lakitud.



Lihtsam osa sai seega selja taha, edasi ootab hunnik kahtlase kvaliteediga "White metalit."


Mõne järgmise homseni,
Tanel

Aastake on kenasti mööda saanud, aga arengud on olnud väga kesised. Midagi siiski.



Valgest metallist osad on puhastatud ja osalt ka värvitud. Keredele said plastikud peale võõbatud ja silmad pähe joonistatud. Esituled on Racing43 karbist päris ilusad aga tagumised olid lihtsalt kerega ühte tükki valatud. Kuivõrd sinna mingi päris asja tegemine oleks minu puhul ilmselt järgmist lisa aastat tähendanud, katsin lihtsalt olemasoleva fooliumiga ja pintseldasin toonitud laki peale. Jube sädelevad saivad. Ehk lõpp läheb nobedamalt, aga kes seda ette teab.

Škodadega on pisut edasi pusitud.

Fotosöövitustest võred ja liistud said külge kleebitud. Nad istusid kõik väga ilusti pesadesse ja selles suunas mingeid draamasid ei olnud. Toolide taguste jaoks segasin värvi kodus leidunud Tamiya purkidest ise kokku. Turvarihmad on kaasa pandud tavalisest kleebiskilest. Nad on natuke vastikult jäigad ja samas liim on suhteliselt nõrguke. Aga ei olnud ka jaksu neid hakata millesti paremast ise tootma. Läbi pisikeste akende suurt näha ei jäe niiehknaa. Ka ülejäänud sisuga ei hakanud liialt üle mõtlema - karbis olnu sai värvitud ja külge kleebitud, midagi lisaks teha ei ole plaanis. Mõned pisemad pulgad ja varurattad on veel puudu, et saaks kere kinni kleepida.