www.carmodel.ee

Maskimine jätkub. Seekord uksepaneelid. Paneelide nahaosa tuleb Tamiya Nato Black ja tekstiilisisud Pro Scale Texture Gray imiteerimaks alcantarat.


Liimisin teipi ustele. Joonistasin piirjooned välja. Tirisin kleepsud maha. Liimisin lõikematile ning lõikasin sisud välja. Kleepisin maskid ustele. Ideeliselt oleks teistpidi lihtsam olnud maskida, aga ma ei kujuta ette, kas tekstuurvärvi on võimalik nii maskida, et värv teibi alla jooksma ei lähe.


Suht nunnu mu meelest




Sama protsessi tegin läbi tagaistmetega.






Ise rahul jälle


Edasi läks salong flokkimisse. Minu esimene katsetus. Ei teadnud mis välja võib tulla. Niipalju kui netist teiste flokkimist olen näinud, pole tulemus üsna tihti skaalarealistlik. Tegin 50/50 suvalise PVA ja vee segu ning mäkerdasin põhja ja aknalaua kokku.

Tuli üllatavalt ilus välja.

Algul oli plaan rool mustaks värvida, nii nagu enamus Nardi roole on. Siis aga viskas mingi vimka mõtte sisse. Osati oli ka asi selles, et eelmine suvi ostsin Soomest proovimiseks mõned Alcladi värvid. Valituks osutus mingisugune kuldne, mille nime ma peast ei tea


Esialgu jäi tulemus üsna omasooihar


Äärmise osa värvisin Pro Scale musta tekstuurvärviga, mis muutis üldilmet veidi paremaks. Ilmselt panel liner ka aitab veidi. Aga no ma ei ole päris 100% kuldse tooniga rahul. Oleks võinud midagi natuke tagasihoildikumat olla. Aga on nii kuidas on. Ümber tegema ei hakka.


Numbrimärgid

Tavaliselt on mul värvitoon, veljevalik ja muu stilistika alati enne ehitamist juba selge. Aga kuna Nissani ehitus tuli natuke üllatusena, siis seekord mul kohe algul kindlaid plaane polnud. Lõpuks sain värvi osas inspiratsiooni Soome Nissan S15'lt, mida see suvi Haven Kakumäel toimunud Statement üritusel nägin. Ühtlasi oli see ka üks mu lemmikuid seal üritusel.








Tavaliste vesidekaalide asemel ostsin realistlikumad Zoom On'i embleemid. Esimesel fotol olev tuuningkapott on tulevase garaaži dekoratsioon ning päriselt läheb käiku tagasihoidlikum kapott. Komplektis oli kapotte kaks tükki.






Saage tuttavaks, tema on SILVI.


Pagasnikulukk sai ka taolise läikiva kleebise.


Ja ukselukud


Ainukesed dekaalid mida kere peal kasutan, on Spec-R embleemid.




Nüüd Pro Scale 2K lakk peale ja plastkarpi küpsema.


Seda, kas läikivate embleemide kleepimine enne lakki oli õige otsus, ma ei tea Tegin ma sellepärast niipidi, et vastasel juhul oleks kartnud, et kui kerelt tolmu pühin, tõmbab embleemi lahti. Lakkimine kahjuks ei tulnud kõige paremini välja. Lakikihti jäi päris palju suuri tolmutükke. Kui muidu on vaikselt käe sisse kujunenud töövõte, et enne esimest värvikihti puhun airbrushiga õhku detailile - tolm maha, siis ilmselt pabinast nüüd unustasin seda teha Nüüdseks on lakk juba 2 nädalat kuivanud ja lähiajal hakkan vesilihvima. Siis näeb, kui heaks saab.

Nagu juba mainisin, tuli lakkimine üsna hullusti välja. Teooriaid on küll, mis võis juhtuda, aga kindel ei ole... Kuna kogu pihustamine toimub mul isa töö juures, kus talvel just kõige soojem pole, siis ehk oli temp 2K jaoks liiga madal. Pihustamise hetkel oli umbes 17 kraadi. Kuskilt lugesin, et 2K tahab vähemalt 20 kraadi. Teine mõte on see, et lakk oli liiga paks, mida mõjutas veidi liiga külm temperatuur. Kuigi ma olen veidi aega juba Pro Scale Paints'i fänn olnud, siis hetkel tundub mulle, et kõik selle firma "airbrush ready" tooted tahavad thinnerit sisse või thinnerit juurde soovitatud segust. Kõik mu airbrushid virisevad, kui soovitud rõhuga selle firma tooteid üritan pihustada. Kolmandaks on 2K toimetamisvahemik ja aeg üsna lühike. Ma võtsin korraga ette terve kere, 2 kapotti ja küljepeeglid. Soovitatud kihtide vahemikust läks minu vahemik kindlasti ajaliselt pikemaks.

Krokodillinahaga kaunitar



Ega muud midagi kui kukkusin vesilihvima. Tulemuseni ei jõudnudki. Apelsinikoorest sain ma lahti, kuid kere jäi täis kriipse. Tekkis ka julm segadus, et mis hetkel võin ma ühe paberi kõrvale panna ja järgmise kareduse peale liikuda. Mudeligruppidest abi küsides sain ma suht kamasutra vastuseid. Ala, et asi on tunnetuses. Või et lihvides kuuled kõrvaga, kui järgmise paberi peale üle võid minna. Sorry, aga munnigi ma ei kuule ega tunne. Minu puhul ei ole tegemist liivapaberilausujaga Tuli veel soovitusi iga paberiga risti lihvida. Teoorias tore... ja katusel või kapotil, aga kui on vaja mingit küljekarpi lihvida, mis ühtepidi maksimum 5mm lai on, siis tahaks näha seda tüüpi, kes seal ristipidi vesilihvides adekvaatse tulemuseni jõuab.



Seksikas eks?


Nagu krokodillinahast sinine kauboisaabas...


Ma ei hakka siia vesilihvi ja poleerimise pilte lisama. Küll aga positiivse tulemusena võtan endaga siit kaasa, et 2K lakki saab ikka rämejulgelt lihvida. Ma käisin detailid kõikide karedustega 3 korda üle. Poleerisin pisikese rotary peniga 4 korda. Isegi ei olnud mingit märkigi, et kuskilt hakkaks läbi laki minema. Jebisin ma vesilihvimise ja poleerimisega oma kuu aega. Kaotusena sain selle, et veebruari lõpuks konkursi raames ma seda mudelit valmis ei saa. Aga pole hullu, ma olin selleks valmis. Ma olen su kõige aeglasemast ja uimasemast tuttavast kaks korda veel aeglasem ja uimasem. Teine kaotus oli see, et kas ma üldse saan kunagi selle mudeli selliselt valmis, et ma ka rahul olen. Ja suurim kaotus oli see, et kui ma ei suuda mudelit eepiliselt viimistleda, siis kas mul üldse on mõtet skaalamudeleid ehitada... Ma ei viitsi mingit sitta riiulis vahtida. Ühesõnaga hetkel jäi emotsioon, et tahaks kannaga pähe sodiks selle pasa lüüa.

*Vabandan oma vägisõnade eest, kuid tuju on päriselt sitt ja emotsioonid ning mõtted just sellised.

Kurtsin oma muret ka ühele 1:1 autodega tegelevale sõbrale, kellel tekkis huvi, et kas tema suudab lakitud detailid ilusti läikima saada. Seega pakkisin kogu mudru- rotary peni, pastad, lapid, vesiliivapaberid ja muu kama kokku ning saatsin Viljandisse.

Samal ajal hakkasin põhjaga tegelema, lootuses natuke progressi näha ning motivatsiooni tagasi saada.






Nüüd sillajubinad külge!


Aoshima kittide pluss ja ka miinus on see, et vedrustus on päriselt vedrudega ehk vetruv. Aga ma ei ehita ju maastikuautosid. Seega minu jaoks lisatöö on alati vedrude ja amortide kinni liimimine madalamasse asendisse.


Esisillal ühes punktis kasutasin PVA liimi ning nagu oli arvata, lükkasid vedrud silla sellest kohast lahti. Parandasin kahekomponentse epoksiidliimiga. Tagasilla liimisin juba kohe epoksiidliimiga, et probleeme vältida.

Vahepeal lakkisin (2K lakiga) valgest carbonist antitiiba, mis tuli jällegi üllatavalt hästi välja. Arvestades mu eelnevat 2K laki seiklust.

Mustast carbonist täpselt samasuguse tiiva ma juba tegin eelmisele mudelile ja kuna mul oli varasemast erinevat värvi carbon dekaale ostetud, tahtsin proovida, et kuidas selline asi jääb.


Teibiga template.


Template kleepisin dekaalilehele ning kääridega lõikasin õige kujuga tükid välja.


Et lakkida, selleks oli vaja tiib kuidagi tiku otsa saada. Meisterdasin siis sellise skeleti. Eelmise mudeli tiiba lakkisin natuke lihtsama toestusega ning oli hetki, kus tundus, et nüüd kohe lendab tiib küljest või laguneb tugi ära. Seekord püsis kõik stabiilselt koos.


Ausalt õeldes ma ei olnud kindel, kuidas valge tiib helesinisele autole sobib ja enda silmis kompisin üsna hea maitse piire, kuid nüüd tundub, et peaks päris vinge ikkagi jääma.

Kui ma mingit autot hakkan kokku panema, siis mul on vaimusilmis alati mingisugune speclist koos visualiseeritud värvitoonidega. Ülilahe hetk on see, kui kõik detailid on värvitud ning hakkan komplekteerima. Ja erinevat värvi detailid saavad kokku ning kõik sobib endale ülimalt meelepäraselt

Juba kohe algul oli mul kindel visioon, et soovin kasutada punaseid Bride korvtoole helesinise kerega autos. Bride istmeid aga mudeli tuuningturul saada ei ole. Vähemalt mina ei leidnud. 3D faile ma otsimas ei käinud, kuna printerit mul ei ole ja oma probleemidega teisi inimese väsitada pigem ei soovi. Seega tellisin Zoom On'i poest koos igasuguse muu pudipadiga NSX Recaro istmed, mis kuju poolest natuke meenutasid Bride toole. Istmetega tulid kaasa kevlar dekaalid ning istmepõhjad. Dekaalide kohapealt vaatasin ühte videot, kus neid samu istmeid kasutati ning soovitati dekaalid kolmeks lõigata, mis tundus mõistlik. Küll aga ei istunud need endiselt just kõige paremini. Tulevikus on mõistlik, vähemalt sellistele istmetele, ise dekaalide jaoks templated võtta.


Istme alusvärviks on Tamiya punane.


Siin fotol on näha pisikesi katmata (tumedamaid) kriipse istme seljatoa alaosas. Nihutasin mis ma nihutasin, aga täit katvust mina ei saanud.


Enne kui Pro Scale punase tekstuurvärvi esikülgedele peale lasin, katsin kogu istme läikiva lakiga, et kevlardekaali kaitsta. On kogemusi, kus teip katmata dekaali puruks tõmbab.


Piupaupõmm, päris lahedad peale tekstuurvärviga katmist. Nagu päris juba


Valemist olid puudu veel valged BRIDE dekaalid istme peatugedelt. Kuna Bride dekaali samuti mitte kuskilt ei leidnud, lasin need printida Taavil. Veidi nühkisin tekstuuri dekaali alalt vähemaks.


Ja viimasena värvisin vööavade servad mustaks ning liimisin kuldseks värvitud istmeraamid toolidele külge. Sellest tulemusest sain kulbiga motti, et edasi ehitada. Tore kui endale meeldib eks

Valmis sai intercooler.


Joonistasin juurde tagasihoidlikud mustad lõdvikud ja lisasin panellinerit. Selliste ekstravagantsete värvilahendustega, peab mõne koha pealt tasakaalustama


Valmis sai ka tahavaatepeegel


Ja tsortshifert


Ja roolikonsool või mis iganes see õige termin on


Ja rool ise


Ning uksepaneelid

Kuna pidurid on kõikidel Aoshima kittidel alamõõdus, siis juurde oli vaja uusi ja suuremaid pidureid. Abi sain jällegi Zoom On'i poest. Ma enam ei mäleta, kas olen nendest siin rääkinud või mitte. Igatahes kindel visoon oli Endless. Baasvärviks sai Tamiya gun metal. Midagi tumedamat ja tagasihoidlikku jälle helesinise, valge ja kuldse kõrval. Endless'i dekaalid tulid piduritega kaasa.


Kaasa tulid ka PE kettad, mida ma tremeli otsas veidi keerutasin ja liivapaberiga kriipisin.


Zoom in Zoom On'i pidurist (võrreldes eelmise fotoga).


Ja pidurid said valmis

Ehitasin edasi ka armatuurlauda.

Armatuuri õhuavad on muidu helehallide rõngastega. Minu värvitoonidega see kokku ei istunud. Olin kahevahel, kas värvida rõngad mustaks või juba kasutatud kuldset tooni. Läksin viimase kasuks. Tundub, et sai okei. On nagu üleminkuala alumisest kuldsest ülemise nato musta peale.


Kellad sisse!


Makile, kllimale ja muule nägu pähe. Mingid täpid nuppudele, kuhu oli võimalik. Eelneva tehnika ekraanid läikiva läbipaistva või rohelise lakiga üle. Kellad said ka läikivat lakki, et jääks mulje nagu oleks plastmassist kate peal.


Rool ettte ja armatuur valmis (unustasin Silvia logo kindalaeka kohale, aga selle saan hiljem lisada).

Enese rahuldamiseks panin salongi kokku








Kui veel nüüd need punased Bride toolid ka sisse saaks...

Kere ja kapotid jõudsid täna Viljandist tagasi minu kätte. Sai küll hulganisti paremaks. Piisas ainult vähe kangemast poleerpastast ning kriimud kadusid. Aga olin juba suure kiirustamisega uue kiti tellinud ning ka uue koguse värvi. Võtsin kohe hulganisti. Seekord MRP toodangut, kuna Pro Scale on raske Eestisse saada ning MRP on tundunud vedelamana ning tänu sellele kergemini kasutatav. Eks näeb. Igatahes on plaan kere uuesti teha. Olen ülejäänud detailidega liiga rahul, et kere kvaliteediga latti alla lasta.




Hetkeks kõik. Paari kuu pärast jälle 100GB update

Sisu ja põhi on väga kenasti välja tulnud. Kiitused sulle selle eest.

2K laki kohta: ma olen teinud veidi uuringut selle 2K laki kohta ja seda soovitatakse lihvida/poleerida 24h pärast lakkimist. Siis on ta piisavalt kõva, et kannatada näppimist, aga piisavalt pehme, et lihtsalt poleerida. Ja pärast poleerimist peaks laskma veel 24h kuivada. Lõplik kuivamine peakski olema 48h. Siis saab ka poleerida, aga lihtsalt lakk on nii kõva, et pead ise roppu vaeva nägema liivakaga. Ma ise olen seda 24h reeglit püüdnud järgida ja tänu sellele on poleerimine enam-vähem õnnestunud. Aga eks endalgi on olnud tegemist nende mikrokriimudega. Ma ise lähtun põhimõttest, et lihvitud pinnal peaksid kriimud olema ühtlase suurusega (suuremad kriimud välja lihvitud), enne kui lähen peenema teraga paberi peale üle.

Istme kevlar: Ma ise teen samamoodi, et teibiga võtan istmelt kontuuri, mille järgi lõikan kevlari kleepsu välja. Kuid ma ise tavaliselt lisan küljesiiludele 1-2mm laiuse riba, mis siis jääb keskmise tüki alla peitu. Siis ei jää keset kevlarit neid läbi kumavaid kohti.

Jätka samas vaimus.

Cheerz,
Eero