M31

[vaoinas]

On aeg tõmmata uus ilmkärakas karbist välja.

Seekord on tegu Bergepantheri ameeriklasest kolleegiga M31, mis oli M3 Lee põhjal ehitatud
Evakueerimistank. See oli USA ridades esimene evakueerimise ülesandeks konstrueeritud masin ning
ehitati neid 1943. aasta lõpuks M3 Lee'st ümber mingi 805 tükki.

Mudeliks on Takom'i karp, millele on lisaks hangitud Voyageri plekid. Asendusratasteks saivad valitud
Fury Models'i eporattad ja roomikuks on kaks komplekti MasterClubilt - padjad ja ühenduslülid - millest
peaks koostamisel saama liikuv roomik. Kuna mind algselt inspireeris seda mudelit ehitama üks
internetiavarustest leitud pilt, kus M31 kraana otsas kõlgub maa seest välja käristatud Panzernest,
siis on siia valikusse lisatud ka HD Modelsi väike kena resin-print Panzernest'i komplekt.




Esialgu olen saanud tegeleda peamiselt veermikuga. See on üsna keerukas ja lõpuks jääb sinna vahele üsna
mitu lahtiselt liikuvat osa. Veermikukärude koostamine nõuab palju teravdatud tähelepanu, et kõik
osad sinna õigetpidi vahele läheks, sest pärast esimese plaadi peale liimimist on raske midagi parandada.

Nagu näha, siis on veermikus Fury Models'i rataste asemel täiesti tavalisest hallist plastist Takom'i
rattad otse karbist. Nimelt osutusid aftermarket-eporattad 0.8mm liiga laiaks ja ei mahtunud
sinna kiikede vahele ära. Nüüd on mul seetõttu 12 ilusat vaigust ratast, millega nipsu mängida.




Alusvannile on esimene ja tagumine osa külge liimitud. Nina vajas ka valutekstuuri tegemist, kuna
see käis mitmest tükist kokku ja osadel detailidel tekstuur puudus, sellal, kui teistel oli olemas.












Ühe poole 78 lüli roomikut on kokku pandud. MasterClubi roomik on väga ilus - mustast plastist
kummipatjade ja metallist ühenduslülidega, aga raske on seda kellelegi soovitada, sest kokku panna on seda
väga tüütu ja oma koosteloogika tõttu tuleb ka koostatud roomiku puhul jälgida, et ta hiljem mõnest kohast
laiali ei vajuks.




Panzernestiga on nii palju tegemist olnud, et ülemine ja alumine pool on resinist välja puhastatud.





Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

[vaoinas]

Vihmane suvepäev on soodus mudeli ehitamiseks ja tänane on olnud eneselegi üllatuseks
ootamatult produktiivne. Suurem jagu soomuskorpusest on saanud kokku - Takomi kiituseks tuleb
mainida, et nurgad istuvad suurepäraselt kokku ja pahtlit seinapaneelide ühenduskohtade
silumiseks on tarvitada tulnud minimaalselt, kui üldse.

Pressisin jõuga et teise poole roomiku ka õhtuks kokku saaks. Roomik on hetkel pisut liiga pinguli, aga
esialgu ootan ja vaatan, kas ja kuidas ta plastist vahetükkidega aja jooksul venima kipub.

Katus piltidel on ka veel lahtine, sestap ka veidi irvitavad nurgad ülaservades.











Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

[Simmtann]

Esmapilgul kaunis tutske lüke kohe järgmine kraana-tank järgi vajutada, aga karbil karjutud lubadus kõiki luuke avatavana mudeldada on vist lihtsalt võimalus tühja karpi seestpoolt vaadelda? Kuidas see valuosade pinnastruktuuri tegemine välja näeb? Pahtliga mögastamine lihtsalt või on seal mingi põnev technoloodžjaa taga?

[vaoinas]

Need luugid avatuna näitavad jah ainult tühja sisemust. Küllap on mõeldud rohkem selle jaoks, kui keegi tahab figuuri avatud luugist välja kõõluma panna. Esialgu endal figuurimõtteid ei ole, nõnda et küllap nad kinni lähevad.

Tekstuur on tehtud liimiga vedeldatud pahtliga, Vaatasin SinuTorust tarka videot ja otsustasin omal käel järgi proovida. Eks näis, kuidas see mulje värvi all olema hakkab.

Video link ka: https://www.youtube.com/watch?v=_9sXcCtg9yw

[vaoinas]

Selleks, et kerekarp kokku saada, tuli talle sabaalune valmis ehitada - seal on
õhufiltrid ning summutiotsad. Pildil olev Voyageri võrk oli paar millimeetrit liiga lai ja tuli keskelt kokku
lõigata, mis iseenesest ei olnud teab mis suur vaev. Kartuses, et halli plasti jääb mingi lollaka nurga
alt hiljem paistma, lasin selle kogu kupatuse sealt alt enne kokku liimimist Ammo-Mig'i Oliivrohelisega üle.








Oma koha on leidnud ka Voyageri porilauad. Parempoolse porilaua oma kohale
istutamisega oli kerge jama ja tagumine nurk päris hästi ei saanudki, seega on seal
stüreeniga teda veidi pikemaks "venitatud".

Esitulede klaaside jaoks on Takomil mingid rihvelduseta läätsed, mida eriti ei tihanud
kasutada, seega leidsin ilusad klaasid sinna Elf'i tulede komplektist - kurivaimud olid
aga nii 0.1mm liiga laiad ja ei tahtnud Takomi tulekorpusesse istuda - seega kinnitasin nad Maskoliga
lapikuks lõigatud hambatiku otsa ja lasin Proxxoni otsas diameetri veidi väiksemaks.

Fotol on näha ka haakeseadeldise külgedel olevad suured kroonmutrid, millega
Urmas mind lahkelt välja aitas.




Senini on üsna tempokalt kujunenud, edasi saab nüüd igasuguseid kronsteine, hoidjaid ja kaste
sinna peale laduma hakata.










Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

[vaoinas]

Et tuled said pandud, on asi kujunenud erinevate kastide ja detailide lisamiseks.
Madalamate kastide puhul on Voyager ära korrigeerinud Takomi vea, kus need kastid olid
plasti valatuna madalamad - sellised nagu nad Lee'le pandi. Need läksid kokku suht etsilehelt nii, nagu nad olid.
Kõrgem, võltskahuri kohal trooniv kast aga nõudis veidi tööd, sest alumisse serva tuli tekitada vajalikud
hambad, et ta ilusti sinna katusele istuks. Samuti kärpisin seda fotodega kõrvutades
ca 1,5mm madalamaks.

Varurataste kinnitusmutrid tegin ka ise uued - mitte et originaalidel väga viga olnuks, aga
kui juba tuju oli selline ja messingist polte oli võtta, siis miks ka mitte.




Ahtris on tal kokkupandavad tõkiskingad, mille pealmine osa tuli Voyageri etsilehelt
ja sisemised osad tuli ise kokku kombineerida. Tõkiskingad on hetkel kuivalt sinna peale asetatud
sest värvimise etapis tuleb nende alla valge viisnurk dekaalida ja seda on lihtsam teha, kui
need eemaldatavad on.




Sihuke siis praegu:












Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

[vaoinas]

Järgmisena läksid masina tagaosas asetsevad kõrgemad kastid.
Enamus pildil olevast on kõik Voyageri etsilehelt ja üldjoontes
läks päris kenasti kokku. Kinnitasin enne masinale paigaldamist ka
kõik tööriistad ja muu säärase sinna külge.






Ja seejärel liimisin nad masina tagaosale ja tegin alla servadesse kenad keevised.






...ja siis läks lahti: Hakkasin tähelepanelikumalt fotosid vaatama ja tundub, et
osa M31'esid tuli ilma kaanteta lahtiste kastidega. Kastide servadel pole märgata isegi haake ja lukusteid mis
kõneleks ekspluatatsiooni käigus eemaldatud kaantest. No ja see väga konkreetne isend,
mida mina teen oli üks nendest, millel kaasi seal kastide peal ei ole.

Panen siia temast pildi ka, et kõik selles ise veenduda saaks:




No ja siis ma omajagu kaalusin, et mis ma teen temaga, sest ilusad kaaned
olid juba kastidele suure vaevaga peale saanud. Aga lõpuks otsustasin, et käristan nad siiski maha.
Lisaks sellele, et minu fotoeeskuju on ilma, oli üheks peamiseks argumendiks siin ka see, et lahtiste
kola täis kastidega saab valmis mudel olema atraktiivsem, ning et enamus sellest masinast tehtud
mudeleid kasutab karbis olevaid plastkaste, mis on niikuinii kinnised ja sellega on võimalus neist eristuda.

Liim, millega kaaned olid peale pandud, pani erakordse visadusega vastu ja kogu protsess
nõudis omajagu jõuvõtteid ning ka pärastist vigade parandust, nõnda, et neid kaste sai veel üks-kaks korda
sinna tanki peale liimida ja keeviseid teha. Kastidele tegin sisse ka stüreenist põrandad,
et vähendada nende sügavust ja nõnda ka kola hulka, mis sinna sisse läheb. Teisalt usun, et
ka päris masinatel oli sinna sisse midagi aretatud, sest viltune põrand seal oleks ju äraütlemata tülikas.




Ja nõnda näeb ta siis mul praegu välja. Panin kastidesse mingit oma varudes olevat kola kah, et asi meeleolukam oleks.

Tornist allapoole jääv osa peaks nüüd sellega koos olema välja arvatud üks detail,
mis päris isendi fotolt silma torkab - nimelt on vasaku külje peal kinni keevitatud
ukse kohal mingi veider triip, mis tundub mulle sinna nurga peale needirea asemele keevitatud nurkraud.
Selle detaili võiks ka sinna siiski ära teha.
















Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan