1:43 mõõtkavas prohmakad

Kõik, mis puudutab mudeleid mõõtkavas 1:43.
Vasta
Priit
Postitusi: 1023
Liitunud: 8. 12. 2010 20:43
Elukoht: Tallinn

1:43 mõõtkavas prohmakad

Postitus Postitas Priit »

Nonii härrased, rääkige südamelt ära- hakkab kergem.
Millal ja millise lolluse läbi on haruldased mudelid hukka saanud? Kas ümber ehitatud, ära lõhutud või siis muul õnnetul moel maine teekond lõpetatud/ väärtus devalveeritud.
Ise tean paljusid värvikaid lugusid kuna 10a jooksul olen mudelite teemal üsna mõne inimesega suhelnud. Aga peab siis ainult üks inimene ennast tähelepanu keskpunkti sättima ja kõik need lood siin ära pajatama?
Laske tulla, on teistelgi huvitavat lugemist :)

Siinkohal tuleb muidugi tunnistada, et ka teema algataja enda kapp ei ole luukeredest päris tühi.
2010-2011 kui selle kogumise teemaga uuesti alustasin oli energiat ja indu rohkem kui teadmisi. Nagu me kõik teame tuleb tarkus ajapikku mitte sõrmenipsust või mõnest veel tühisemast liigutusest. Valge Volga teemat sai toona enda kogu loos ka üsna põhjalikult käsitletud. Ehk siis sellist isendit oli ikka hädasti tarvis. Teadupärast on originaal valget värvi A14 üsna haruldane mudel, mida ei pruugi isegi paari aasta jooksul kohata. Nojah, kõik on ju kuulnud ütelust: häda ajab härja kaevu ja karu mesipuusse. Nii sama ka minu puhul. Kuna valgeid Volgasid kuskil silmapiiril eriti ei terendanud kerkis peas üks teine mõte. Saadetigi mulle siis üks natuke rohkem päevi näinud ja vist isegi mittekomplektne Volga ja otsustasin selle ise valgeks värvida. Mõeldud-tehtud. See Volga on tänase päevani minu kollektsioonis ja saan seda imetleda kui tuju tuleb. Tagantjärgi paneb see kõik muidugi kukalt sügama, sest valgeks sai värvitud tumekollane isend, millel juhtusid olema ka ümarad kapotihinged ehk ikka päris algusotsa Volga sai "mehele pandud". Endaga aitab täna sõbraks jääda teadmine, et isend ei kvalifitseerunud päris riiulimudeliks. Täkkeid ja kriime leidus, kuid tänaste teadmistega valiks kindlasti teise mudeli doonoriks.


Pilt


Pilt


Pilt


Siinkohal tuleb ka ära märkida, et oma elus olen ma üle värvinud vist üldse 3 mudelit. Nii, et "õige" isend sattus kohe esimesel korral kätte. Värvide temaatikast olin ma tollal sama tume nagu... (mõni sobiv kujund igaühe vabal valikul). See on ka kahjuks ainuke isend, mida ma 10a jooksul ümarate kapotihingedega olen näinud.

Kõigele pingutusele vaatamata muud kriminaalset konkreetselt enda pagasist vähemalt praegu ei meenu. Kui meelde turgatab, siis täiendan.

Sõbra eest võin ka ühe loo rääkida. Õnnestus siis Inimesel osta heledam kollane A5/A6 kolme nagaga kabo kinnitusega ehk siis 76-77a mudel. Isend oli kaunis määrdunud ja kuna sõber on põhjalik mees, siis loomulikult tuleb mudel puhastamiseks lahti võtta. Võttiski. Viimase osana jäi külge iluvõre. Pikemalt mõtlemata otsustas ta ka selle eemaldada. Nagu me kõik teame tuleb Mosse iluvõre ära võtmiseks viimast ettepoole painutada. Mida sõber ei osanud aimata on pisiasi, et nii vanadel mudelitel kipub metall habras olema, isegi kui nad pole katkus. Iluvõre murdus lihtlabaselt ära koos alumise põllega ehk Mossel oli hetkega riiul lage. Kuna mudeli pesemise vajadus päevakorrast ära langes, kulus ülejäänud päev peeglisse vaatamisele. Ühtlasi ei saanud ta kuidagi mööda küsimusest mille kuradi pärast seda iluvõre üldse oli vaja näppida? Täiesti ülearune liigutus. Samuti on siit leida ja kõrva taha panna ka midagi õpetlikku- ka nii tühise asjaga nagu mudeli puhastamine on võimalik totaalne jama kokku keerata. Alati tuleb enne mõelda mida teed.
One Vision
Kasutaja avatar
silverykssilm
Postitusi: 1887
Liitunud: 28. 12. 2005 19:31
Asukoht: Saue

Re: 1:43 mõõtkavas prohmakad

Postitus Postitas silverykssilm »

Kunagisel klassivennal oli üsna mitu vene mudelit ja minu mäletamistmööda oli seal nii mõndagi head.Loomulikult oli tema isa talle neid siis siit ja sealt hankinud. Mingi aeg tagasi tuli meelde mul see tema mudelite väike kollektsioon. Helistasin klassivennale, et kuule, äri ära mulle need mudelid kui sa enam ei kogu. Ahastus tuli peale kui kuulsin oma klassivenna juttu. Vastus - ega ma ise enam kogu jah ja mul pole nendega miskit teha kah , lapsed kasvamas , neil ka vaja millegagi mängida. Pakkusin, et toon talle mingeid hiinakaid mudelautosi terve kilekotitäie, las lapsed mängivad, anna vene omad mulle. Kahjuks tulutuks minu pakkumine jäigi ...... :evil: :twisted: :twisted: .

Ise olen ära hävitanud ühe A18 - e.Sellest polnud väga kahju kah, kuna ei olnud enam just kõige ilusam isend.Sellest sai soomustatud RAF. Numbrilisi volgasi on ka vist tükki paar vähemalt läinud ümberehituseks.
FORD - Found On Road Ded ....mina isiklikult seda arvamust ei jaga..
Heringson
Postitusi: 104
Liitunud: 6. 07. 2007 23:44
Elukoht: Tallinn
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: 1:43 mõõtkavas prohmakad

Postitus Postitas Heringson »

Mul oli esimene universaal Volga lapsepõlves helesinine 1985 Festival. Mõtlesin, et mis eit see normaalse auto kapotil on ja tõmbasin atsetooniga puhtaks... . Selle mudeli tõi mulle 1985 üks sõber, kes ostis ka endale sama. Tema enam ei korja ja umbes 25 aastat hiljem kolis tema Volga minu kollektsiooni, kus on tänaseni.

Teine lugu on palju kurvem. Lendasime Peetriga Küprosele, kui lennukis nägin ühte vanemat kolleegi. Tutvustasin Petsi ja seletasin, et saime mudelikorjajate suvepäevadel kokku ja otsustasime reisile minna. Tema siis vastas, et tal oli mees mõni aeg tagasi ära surnud ja ta oli JUST koristanud ja tema vanad asjad ära visanud. Hunnik karpides mudeleid ka. Jah, oli küll ka valgeid ja Moskva olümpia kirjadega, aga mis seda nõuka pärandit hoida....
244volv
Postitusi: 258
Liitunud: 28. 09. 2009 21:36

Re: 1:43 mõõtkavas prohmakad

Postitus Postitas 244volv »

Ei hakka.... Ma siiamaani enda peale vihane, kuigi sündmus leidis aset u. 6-7 aastat tagasi. Nimelt pudenes käest üks vanim Kamazile valatud kabiin rsk.... nii, et murdus esiklaasi vahel olev post :evil: AAAAAAAA.....RSK.... :evil: :!: :(. Kabiinil oli ühe hinge kinnitus katki ja jalutama sai minna iga kell. Seda ta ka tegi, just siis, kui olin püsti tõusnud.... kukkumine oli kõrge ning põhjalik :(


Siin veel pilt tervest kabiinist
_DSC5442.jpg
_DSC54422.jpg
Kui kellelgi on vana kabiini pakkuda, siis olen suur huviline...
Viimati muutis 244volv, 11. 02. 2021 0:03, muudetud 2 korda kokku.
Priit
Postitusi: 1023
Liitunud: 8. 12. 2010 20:43
Elukoht: Tallinn

Re: 1:43 mõõtkavas prohmakad

Postitus Postitas Priit »

Ma ju ütlesin, et hakkab kergem... :) Kuigi see ei tee terveks katki läinud asju pidi jagatud mure olema pool muret või midagi sinna poole. Ja et ei jääks kripeldama tunne nagu oleksid Sina ainuke kel asjad käest kukuvad, oleks sobiv siinkohal teemat täiendada veel ühe juhtumiga. Peategelane selles loos ei ole küll foorumist, aga eks teda teavad ikka üsna paljud ja võimalik, et see lugu on juba ka nii mõnegi kõrvu jõudnud. Pole ju mudelitega tegelevate inimeste ringkond kuigi suur. Anyway... Inimesel oli just kaks kasti mudelitega süles (oli ta need võtnud kas laua pealt või kuskilt ülevalt kapist, tont seda enam mäletab), kui mingi küsimuse asjus kõnetas teda ema. Jäid rääkima ja tähelepanu hajus. Mehed ei saavat ju kahte asja korraga teha :D Nojah... tähelepanu hajus kahjuks sedavõrd, et kastid süles vajusid ühele poole kaldu ja pealmine kast libises maha ning kukkus koos sisuga põrandale :( Kasti sisuks olid veoauto mudelid, millede hulgas oli ka mõni end tavalisest harvem näitav isend. Täis häving ühesõnaga... Tunne ei petnud, avanud kasti olidki sees parajad lego komplektid stiilis- koosta ise.
One Vision
Mell
Postitusi: 33
Liitunud: 11. 07. 2018 12:45

Re: 1:43 mõõtkavas prohmakad

Postitus Postitas Mell »

Aastakümnete eest juhtus kõike, pillamisi-lõhkumisi, tuunimist kättejuhtuvate vahenditega - paremal juhul vildikas, halvemal küünelakk. Ja siis järasid hiired end sektsioonkappi sisse ning mudelikarpidel, fotoalbumitel ja muul kaunil nurgad ümaraks peenestasid. Mõne aja pärast võttis koduloomast kutsikas samal moel metallkonstruktori karbi ette. Räägiti veel, et toonastes pakendites kasutaud kondiliim olla kutsikate sellist maiustamist soodustanud...
Priit
Postitusi: 1023
Liitunud: 8. 12. 2010 20:43
Elukoht: Tallinn

Re: 1:43 mõõtkavas prohmakad

Postitus Postitas Priit »

Peaks minema ajas ikka oma 25a tagasi, aga igal juhul oli tegemist järjekordse õnnetu päevaga, mil ma jälle mingi jamaga hakkama olin saanud. Inimestel on taluvuse piirid teatavasti erinevad. Emal viskas viskas sedapuhku kõik rõhud visinal punasesse ja suhteliselt suurte tähtedega ütles ta oma arvamuse asjast välja. Et oma sõnadele suuremat mõju avaldada haaras ta vihahoos riiulilt esimese ettejuhtuva mudeli ja viskas selle vastu põrandat. Tegu tehtud keerati demonstratiivselt selg ja lahkuti mühinal toast. Igatahes oli see midagi uut. Nii palju kui ma mäletan püsisid meil asjad enamasti omadel kohtadel ja mööda tuba ringi ei lennanud. Asusin siis kahjusid uurima. Põrandaga oli üsna tugevasse kokkupuutesse sattunud hall miilitsa M412. Kurat, oskas ikka valida, oli mu esimene mõte. Samas oleks võinud minna veel palju halvemini, näiteks Volga oleks võinud suure tõenäosusega harjaga kühvli peale kokku pühkida. Lähemal uurimisel selgus, et Mosse oli õnneks löögi vastu võtnud tagumise osaga ehk ta oli lennanud vastu põrandat tagumine ots ees. Tagatulede tipud jäidki vaiba sisse, need tuli sealt eraldi välja harutada. Muid vigastusi üllatusena ei olnudki, kere oli terve ja sirge ning tänu vaibale puudusid ka värvi vigastused. Mõned aastad hiljem sai see Moskvitch endale uued tagatuled ja see mudel on mul siiamaani kogus alles.
Mis järeldused me siit nüüd teha võime? Enamustel käivad siinkohal peast läbi mõtted nagu võimalusel võiks proovida vanematega võimalikult hästi läbi saada ja üleüldse poleks halb käituda nagu normaalsele valgele inimesele kohane. Minu järeldus tol hetkel oli aga, et Mosse on ikka üks pagana tugev mudel :)

On teada veel üks lugu, millel kahjuks nii liigutavat lõppu ei ole. Inimesel (nime ei hakka mainima, ta pole ka siit foorumist) oli igav ja loomulikult hakatakse sellistel puhkudel aega sisustama enamasti rumalustega. Erandiks polnud seegi kord. Nimelt otsustati igavusest lavastada üks märulifilmi stseen. Riiulist võeti A16, kaeti kummiliimiga ja pandi põlema. Arvestades, millal see vahejuhtum aset leidis, võib arvata, et tegu polnud mitte hilisema toodanguga, vaid tänaseks üsna haruldase ja kalli mudeliga.
One Vision
klemmteam
Postitusi: 332
Liitunud: 3. 11. 2008 10:45
Elukoht: Lääne-Virumaa

Re: 1:43 mõõtkavas prohmakad

Postitus Postitas klemmteam »

Ise olen näinud ja käes hoidnud Olümpia Raf-ist ümber ehitatud kiirabi. Kuna sõbral ema oli kiirabis tööl ja kohe kindlasti oli vaja teha Tampo Raf. Igati sobilik tundus sellel hetkel olema Olümpia Raf.Kleebiti ja liimiti vajalikud asjad külge. Sõber ise on juba ammu pilvepiiril.Rafi jäänused siiani alles.
Kamaz on Venes tegija,aga Eestis on tema koht riiulis.
Priit
Postitusi: 1023
Liitunud: 8. 12. 2010 20:43
Elukoht: Tallinn

Re: 1:43 mõõtkavas prohmakad

Postitus Postitas Priit »

See lugu pani jah kahe käega peast kinni hoidma. Küsisin Antsult miks ei rabanud ta seda isendit kodaniku näppude vahelt ära? Oleks võinud ju anda kasvõi 10 tavalist RAFi selle vastu. Inimesel oleks näputööd jätkunud mitmeks kuuks. Paraku ei oska enamus käesolevas hetkes asju õigesti väärtustada. Rääkimata kui ollakse noor.
One Vision
Kasutaja avatar
EdR
Postitusi: 322
Liitunud: 20. 01. 2006 23:02
Elukoht: Keila
Asukoht: Lääne-Harju vald
Kontakt:

Re: 1:43 mõõtkavas prohmakad

Postitus Postitas EdR »

Mul pole väga suurt rääkida. Mul isa ostis 80-ndatel mudelautosid kokku. 1996a. kui mina seda kogu haldasin, andsin heast peast kõik lihtsalt ühele sõbrale ära... Ja kusjuures ma ise ka ei mäleta, kellele... Mingeid erilisi haruldusi seal suurt polnud aga oma tookordset lolli otsust kahetsen siiani.
Mudelid ja muud mänguasjalaadsed tooted mõõdus 1:24 kuni 1:120.
Priit
Postitusi: 1023
Liitunud: 8. 12. 2010 20:43
Elukoht: Tallinn

Re: 1:43 mõõtkavas prohmakad

Postitus Postitas Priit »

Võin siis kah rääkida loo, mis puudutab mudelite puhastamist. Sõna otseses mõttes töö võiduna õnnestus aastaid tagasi koju meelitada Olümpia M436 A3. See oli pandud mänguasjade rubriiki mingi naeruväärse 60 eurot osta kohe hinnaga. Pakkumine tundus täiesti väärilise tasuna aja eest, mis sai vahepeal kulutatud otsides erinevaid magusaid diile. Muidugi vajutasin nuppu. Mudel oli originaal, aga räigelt määrdunud. Niisiis minu esimene selline mudel, mis vajas põhjalikku puhastamist. Võtsin ettevaatlikult lahti. Kere ja klaasiosaga oli lihtne, aga kui võrdlesin neid kapotiga, siis tekkis karjuv kontrast. Ei osanud toona midagi karta ja väga pikalt ei mõelnud- seebi ja pehme lapiga sai ka kapott kiirelt üle käidud. Olümpia kirja jaoks kapotil oli seda kõike siiski liiast ja see otsustas selle liigutuse peale poole kahvatumaks muutuda. Nii et kohe esimesel korral kasseeriti koolirahad kenasti sisse. Õnneks olin ma piisavalt tark (või oli see juhus?), et mitte hakata seda mudelit külgedelt pesema nii et külje embleemid pääsesid hävingust. Korralik ehmatus igatahes ja tarkust tuli kohe kapaga. Edaspidi on vajadusel kõik sellised kapotid puhastatud kirja ümbert, kirjad olen aga jätnud puhastamata. Ääremärkusena võin öelda, et need embleemid ei soovi ka käega katsumist ja päike ei mõju neile kah pikemas perspektiivis kuigi hästi. Need kaks viimast faktorit ongi sageli põhjuseks, miks Olümpia mudelite külgmised embleemid enamasti kehvakesed kipuvad olema.

Muidugi võib Olümpia mudelitest rääkida palju värvikamaid lugusid. Ajast kui neid sai veel poest osta. Aeg, nagu me teame, oli 70ndate lõpp- 80ndate algus. Kuigi oli valitses nõukogude võim ja kord, siis eestimeelsus tuksus meis endiselt edasi. Nii mõnelgi inimesel läks silme ees mustaks, kui leidis ilusalt valgelt mudelilt Moskva kirja ja ustelt tagatipuks veel viisnurgad. Enesetunne muutus kohe kordades paremaks kui need atsetooni või piiritusega maha olid võetud.
One Vision
janar
Postitusi: 116
Liitunud: 5. 10. 2007 17:25
Elukoht: Tallinn

Re: 1:43 mõõtkavas prohmakad

Postitus Postitas janar »

Vanaisa kogus 70ndatel mudeleid. Midagi väga rariteetset seal ei olnud - sõiduautod - aga ajastule kohaselt ikka numbrilised kõik. Paraku juhtus nii, et kõik lapselapsed tulid poisid ja olime ikka tehnikahuvilised. Ning nii ta ükshaaval meile neid sealt klaasvitriini tagant ikka mängida andis ning ohates kahetses. Viimast mudelit - Gaz AiAid, hoidis oma null-kuue paradadšokis. Ja ka selle nuiasime temalt lõpuks välja.

Mäletan, et 90ndate alguses, olles juba veidi vanemaks saanud, jagasime omavahel seda romulat, et kes mida kokku paneb. Minule jäid Volgad ja Rafid ning ühtegi kompleksset masinat ma sealt koostada ei suutnud.

Omaenda mudelite seast muidugi on suurema hävitustöö teinud see aeg, mil välismaalt saabusid esimesed permanent-markerid. Ja kui sellest tuuningust veel vähe oli, siis sai otsitud välismaa mudeleid, millel sarnane teljevahe, ning vene mudelitele ralliauto põhjad pandud - ägedate velgedega. Ja null-viiel aknaraamid ära murtud, et oleks nagu Knight Rideril - ilma raamideta uksed. Ja mind muidugi segasid kõiksugus saraatovi ja lennujaama dekaalid, sest neid ju pärisautodel polnud. Ning pubekatena sai ka paar crash testi tehtud. Sest 9ndal korrusel elamisel olid sellekohased kiusatused.

Õnneks sai 2000ndate keskel ka üht-teist taastatud. Jupid kokku ning uus värv peale.

Omaette laastamistöö tegid läbi aga aastate jooksul mu mänguauto-formaadis masinad. Näiteks elektriliste tuledega suure valge sapaka värvisin hoolikalt plastiliiniga üle. Ning veidi väiksem roosa sapakas läks markeri roaks. Aga mingi üpris realistlik ja suur plastmassist oranz T-25 läbis kohe pärast õnnelikku kättesaamist crash testi ning läks mahakandmisele. Kahjuks on ka kaduvikku siirdunud suures formaadis Kolhida ja T-150 mängumasinad 80ndate teisest poolest. Need olid nii suured, et sain viie-kuueaastase poisina nende otsas turnida ja nendega toas ringi sõita.
IMG_4826.JPG
Kasutaja avatar
silverykssilm
Postitusi: 1887
Liitunud: 28. 12. 2005 19:31
Asukoht: Saue

Re: 1:43 mõõtkavas prohmakad

Postitus Postitas silverykssilm »

Oli vaja seda teemat nüüd siia . Krt süda jätab lööke vahele lugedes viimaseid postitusi :wink: :wink:
FORD - Found On Road Ded ....mina isiklikult seda arvamust ei jaga..
Vasta