Eestlastega seotud ralli-Kamazide mudelid

[marko]

Olen üritanud koguda infot eestlastega seotud autode mudelitest.
Üks minu kogumisteemat puudutav mudel on legendaarsel Pariis-Dakari rallil osalenud esimeste eestlaste Kamaz 4310 Rally (ehk Kamaz 431010).

Tegelikult küll nüüdseks on selgunud, et Eleconi poolt toodetud Kamaz mudel numbriga 502 ei ole täpselt Pariis-Dakari ralli auto, vaid Objectif Sud ralli 1989 aasta auto.

Meie mehed on sellise Kamaziga startinud mitmetel rallidel:
Objectif Sud - 1989
Kamaz Nr 502
Tammeka - juht
Piirsalu - kaardilugeja
Kulgevee - mehaanik
Vaaraode ralli (Egiptus) - 1990
Kamaz Nr 347
Tammeka - juht
Anupõld - kaardilugeja
Kulgevee - mehaanik
Paris-Dakar-1991
Kamaz Nr 510
Tammeka - juht
Anupõld - kaardilugeja
Kulgevee - mehaanik

Lõik AMFist:
1991 Legendaarsel Pariis-Dakar maratonrallil osalesid esimeste Eesti autosportlastena Joel Tammeka, Juhan Anupõld ja Enno Piirsalu. Veoautol KAMAZ sõitnud eestlased läbisid edukalt 12 000 km, kuid olid finiši eel sunnitud mööda laskma venelase Vladimir Goltsovi auto ja pidid leppima kolmanda kohaga.

EPLi artiklist lõigud: Pingete kohta on kenasti öelnud 1991. aastal veoautodel kolmandaks tulnud Joel Tammeka: “Esimese päeva õhtul valdab sind veel õhin, teisel päeval oled rampväsinud, kolmandal päeval on sul juba ükskõik.”

16 aasta eest Kamaziga laguneva N Liidu lipu all sõitma läinud Eesti kolmikut vaadati kui imeloomi. “Mingi kogemus meil oli. Olime sõitnud Pariisi – Sierra Leone ja Vaarao rallit. Aga me olime ju kõik rallimehed, Kamazi militaarversioon, mille me Tartu autoremonditehases üles ehitasime, oli ikkagi võõras värk. Arvasime, et hea, kui sellega Pariisi jõuame,” muigab Tammeka.

Ühel lühikesel kiiruskatsel Prantsusmaal olid eestlased 45. kohal. Kõrbes hakkasid tulema kohad esikolmikus. “Me ei osanud karta. Läksime läbi sealt, kust minna poleks tohtinud. Tõsine ja ekstreemne värk,” mäletab Tammeka, kes istus roolis kõik kiiruskatsed. Ülesõitudel sõitsid teisedki: pardainsener, tegelikkuses liidu parim rallimehaanik Piirsalu ja Anupõld. “Enno oli mees, kes sai hakkama iga tööga,” lisab Tammeka.

“Kus tollal see GPRS oli, meie sõitsime kaardi järgi ja käsikaudu. Nägime kõrbes põlenud autosid. Kui auto tuli maha jätta, pandi see põlema, et röövimist vältida. Kindlustusega oli selline vaikiv kokkulepe. Igal katsel korjas katkestajad kokku lõpus sõitev veoauto. Sinna võis mehe peale kaasa võtta ühe koti ja kiivri, muu tuleb maha jätta,” selgitab Tammeka, kellel selleks vajadust polnud.

Kamaz on Dakari rallidel olnud edukas sõiduk, võitnud näiteks neljal viimasel aastal. “Janti oli, aga välja vedas.
Mida aasta edasi, seda paremad mälestused on. Andis sõprugi, näiteks Bruno Sabyga helistame sageli.”

Kolmas koht andis Eesti meestele päevarahade arvel 5000 Saksa marka ja pilkena rahvaste sõpruse ordeni. “Meie ajal ei olnud kaassõitjate abistamine väga kombeks. Meie seda ei teadnud ja abistasime sageli,” lõpetab Tammeka. (EPL 29.12.2005)

[silverykssilm]

Samas olen ma kuulnud ka mingit niisugust nõmedat juttu,et Eestlastel tuli minumeelest Kairos vist lihtsalt yle anda auto venelastele kuna kutid olid mingi pimeda juhuse läbi läinud rallit lihtsalt juhtima. Seda ei saanud ju ometi lubada et mingid suvalised eestlased tulevad sellisel rallil esikohale n-liidus.
Seda ma kahjuks ei tea kas see jutt ka tõele vastab.
Vabandust ,et jutt veidi teemaväliseks läks.

[kolz]

Autot ei pidanud nad üle andma, vaid loovutama oma teise koha venelastele Kamaz-i tehasesõitjatele. See et mingid eestlased kes Tallinnas ralliks kohandatud tavalise Kamaz-iga teevad tehase võistkonnale pikalt ära ei mahtunud natsalnikutele pähe ja nii pididki meie mehed kaks tundi ootama enne finišit, et tehase ekipaaž endast mõõda lasta.